Veneetsia Albaania

Veneetsia Albaania (veneti keeles Albania vèneta, albaania keeles Arbëria Venedikase, montenegro keeles Mletačka Albanija ja serbia keeles Млетачка Албанија) oli mitme Veneetsia vabariigi Aadria mere äärse valduse ametlik nimi. Piirkonna halduskeskus oli Kotori linn (Cattaro) ja 1797. aastal oli territooriumi suurus 738 km².

See Aadria mere kaguosas asunud territoorium hõlmas tänase Albaania põhjaossa ja Montenegro lõunaossa jäävaid rannikualasid. Aastatel 1392–1797 leidis piirkonnas Veneetsia valitsemise ajal aset mitu olulist territoriaalset muutust.^[1] 15. sajandi lõpuks kaotas Veneetsia vabariik Osmanite riigi laienemise tõttu oma peamised Albaania põhjaosas asunud valdused. Sellele vaatamata ei soovinud veneetslased loobuda oma formaalsetest nõuetest Albaania rannikule ja terminit "Veneetsia Albaania" hoiti jätkuvalt ametlikus kasutuses. Sellega osutati tänapäevase Montenegro rannikupiirkondades asunud järelejäänud Veneetsia valdustele, mis olid kontsentreerunud ümber Kotori lahe. Need alad jäid Veneetsia valdusse kuni vabariigi lõpuni 1797. aastal. Campo Formio rahu järgi läks piirkond üle Habsburgide monarhiale.